Fabian von Bellinshauseni tagasihoidlik mälestusmärk asub Lahetagusel samal kohal, kus asus Lahhentagge mõis.
Saaremaal, Salme vallas, Lahetaguse külas on Antarktise avastajaks peetud Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshauseni tagasihoidlik mälestuskivi. See püstitati 1968 aastal samale kohale, kus asetses Lahhentagge baltisaksa aadlimõis. Seal sündis Fabian uue ajaarvamise järgi 20. septembril 1778.
1978 aastal püstitati mälestusmärk Bellingshausenile Lümanda valda, Pilgüse külasse. Fabiani pere kolis tollaegsesse Hoheneicheni mõisasse veidi peale Fabiani sündi.
Fabian oli kuue aastane, kui ta isa suri. Peale seda elasid Bellingshausenid Arensburgis, praeguses Kuressaares ja seejärel Ülzeni (Vaabina) mõisas Lõuna-Eesti Urvaste vallas.
Koolis käis Fabian kuulsas Tallinna toomkirikukoolis (Domschule zu Reval). 1789 aastal astus tema, venepäraselt Faddei Fadejevitsh, Kroonilinna (Kronstadt) mereväe kadetikorpusse, kust temast sai kaheksa aastat hiljem ohvitser.
1803 kuni 1806 aastani osales Bellingshausen kartograafina admirali Adam J. von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisil.
Tehumardi ja Lümanda vahelisel teel on teeviit Fabian von Bellingshauseni sünnikohale.
Teisena üle lõunapolaarjoone
Fabian von Bellingshauseni suur hetk oli 40 aastasena, kui ta valiti 1819 Lõuna jäämerele suunduva uurimusretke juhatajaks.
Reisi meeskond läks pikale teekonnale 4. juulil. Suurem laev oli Vostok ja väiksem Mirnõi. Suuremas oli 117 ja väiksemas 72 meeskonna liiget. Mõlemad laevad oli valmistatud 1818-ndal aastal.
Detsembris saabusid Vostok ja Mirnõi Lõuna Georgiasse. Jõululaupäeval randusid venelased Lõuna Sandwich-saarte põhjapoolseimale saarele, mille Bellingshausen nimetas Zavodovski saareks, Vostoki kapteni Ivan Zavodovski nime järgi.
26. jaanuaril 1820 ületas reismeeskond Antarktise ida poolel asuva lõunapolaarjoone. See oli teine kord, kui nii juhtus. Esimesena ületas selle inglise kapten ja mandriuurija James Cook oma teisel ümbermaailmapurjutamisel 1793 aastal. Reisimeeskond purjetas Antarktise äärest mõõda, maismaad nägemata.
-Nägime jäist ja mägist mandrit, kirjutas Bellingshausen 28. jaanuaril logiraamatusse. Seda kuupäeva on hakatud pidama Antarktise avastamise päevaks.
Massiivne murdjää takistas mandrile lähenemist. Järgmise kolme nädala jooksul ületasid Vostok ja Mirnõi veel kaks korda lõunapolaarjoone. Mõlemal korral jäid laevad jäässe kinni.
Peale seda vene reisimeeskond jätkas teekonda Austraalia Sydneysse, kuhu Vostok ja Mirnõi saabusid aprillis.
Enam ei ole Lahetgusel Fabian von Bellingshauseni sünnimaja.
Kaks saart
Lõuna poolkera talve ajal tegid Vostok ja Mirnõi ringreisi Vaiksele ookeanile. Reisi teekond läks Uusmeremaa peasaarte vahelt Tahitile ja tagasi.
Vene reisimeeskond jätkas Sydneyst 1820 aasta novembris teekonda Tulemaa suunas, mõõdudes Antarktise lääne poolt. Vostok ja Mirnõi ületasid lõunapolaarjoone esimesel korral 24. detsembril.
21. jaanuaaril 1821 aastal nähti Vostokilt maad, mille Bellingshausen nimetas Peter I saareks. Tulemaast 2000 km lõuna pool asetsev saar kuulub Norrale.
Teise leiu nimetas Bellingshausen 28. jaanuaril Aleksander I maaks. Hiljem selgus, et tegemist oli Antarktise poolsaare ääres oleva saarega, mida tänapäeval tuntakse Aleksandri saarena. Bellingshausen oli teine, kes peale James Cooki oma meeskonnaga ringi ümber Antarktise tegi.
Erimeelsused avastajast
Von Bellingshausen kohtas Lõuna Shetlandi saartel Hero-nimelise hülgepüügialuse kaptenit, ameeriklase Nathaniel Palmerit. Teda peetase teiseks inimiseks, kes nägi 1820 aastal novembris 1930 km pikkust Antarktise poolsaare tipus asetsevat Püha Kolmainsuse mägesid.
Sama aasta 30. jaanuaril olevat aga enne teda mägesid näinud Briti laevastiklane Eduard Bransfield.
Tänase päevani on vaieldud sell üle, kas Bellingshausen tõesti nägi 1820 aastal jaanuaris maad, või jõudsid Bransfield ja Palmer enne teda. Igal juhul oli Bellingshausen esimene inimene, kes nägi jäised saared lõunapolaarjoone seespoolt. Antarktise poolsaare tipp on lounapolaarjoonest väljas pool.
Bellingshausen, Bansfield ja Palmer ei randunud Antarktisele. Esimene seal käinud inimene oli ameeriklase hülgepüügialuse kapten John Davies. Ta randus Hughes Bay 7. veebruaril 1821.
Fabian von Bellingshausen töötas ja elas Tallinnas Pikk tänaval asuvas barokkmajas, kus preagu asub Rootsi suursaatkond.
Kroonilinna sõjakuberner
Vostok ja Mirnõi jõudsid 4. augustil 1821 tagasi Kroonilinna. Reis oli kestnud kaks aastat ja 21 päeva. Meeskond kaotas kogu reisi jooksul kolm meeskonnaliiget. Venelased leidsid ja kaardistasid kokku 29 saart koos nende lähivetega.
Fabian von Bellingshausen teenis Vene laevastikus veel 30 aastat. Sealjuures ta osales Türgi vastastes sõja toimingutes Mustal merel, 1828 aastal Varna all.
1830-1839 aastatel Bellingshausen teenis Tallinnas viitseadmiralina. Tol ajal ta elas Pika tänava ääres asuvas majas, kus praegu on Rootsi suursaatkond.
Bellingshausen nimetati 1839 aastal Kroonilinna sõjakuberneriks ja sadamakomandandiks. 1843 aastal sai ta admirali auastme.
Fabian Gottlib Benjamin von Bellingshauseni mälestusmärk Kroonilinnas.
Mälestusmärk Kroonilinnas
Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen suri 25. jaanuaril 1852. Ta maeti Kroonilinna luteri surnuaeda. Bellingshauseni mälestusmärk avati 1870 aastal Kroonilinnas. Avamisest võttis osa suurvürst Konstantin Nikolajevitsh.
Peeter I saar ja Aleksandri saar asetsevad Bellingshauseni meres. Üks Lõuna Shetlandi saarestikku kuuluva Kuningas Jüri saarel (King George Island) on Bellingshauseni nimeline baas.
Lisaks Bellingshausenile ja A.J. Krusensternile on praegusest Eestist pärit veel kolm muud vene laevastikus teeninud baltisakslasest ümbermaailmapurjetajat: admiralid Ferninand von Wrangel ja Friedrich von Lütke ning kapten Otto von Kotzebue.
Tõlkinud soome keelest Inga Toivonen.