Lenin jälgib ikka veel barentsburglaste elu ja tegemisi.
Külaskäik Kõrgmäestikes Vene kaevurite ühiskonnas asetsevas Barentsburgis ei jäta külmaks, mis sest et ümbruskaundne õhk on külm ja jäine. Järsu mäe nõlvale on kijutatud suurtes valgetes venekeelsetes tähtedes tekst "mir miru"- rahu maailma- ja punane viisnurk on näha kaugele merele. NSV Liidu aegsete korterelamute keskel asetseb maailma teise põhjapoolseima poliitilise tegelase Lenini ausammas.
Kõrgmäestike suurimal saarel Spitsbergenil ehk Läänemaal Grønfjordeni ranal asetsev Barentsburg on saaanud oma nime hollandlasest rännumehelt Willem Barentsilt. Barents avastas Kõrgmäestikes nimetatud arktilised saared juunis 1596 otsides muinasjutuhõngulist kirde teed, mis viiks merd pidi Indiasse.
Barentsburgi vene ajlugu sai alguse 1932 kui norralased müüsid kaevamisõigused Trust Arktikugol-nimelisele Arhangelski riigiametile. Barentsburgi hollandlastest elanikud olid alustanud sõekaevanduse rajamisega aastal 1921, aga lõpetasid selle kannatamatutena viis aastat hiljem.
Kaevandustööd olid efektiivsed Teise Maailmasõja ajal. 1943. aastal põletasid sakslased evakueerunud Barentsburgi maatasa.
Rahvuslik Nõukogude arhitektuur Barentsburgis.
Eluohtlik töö
Barentsburgis elab umbes 950 elanikku, põhiliselt venelastest ja ukrainlastest kaevurid ja nende pered. Elanikest on naisi umbes 200 ja lapsi umbes 30.
Sõekaevandus asetseb 420 meetri mäesügavusel. 1997.aastal 23 kaevurit hukkusid kaevanduse põlemise tagajärjel. Järgmisel aastal kukkus vene reisilennuk 141 inimesega pardal alla Longerbyeni lähedal Operafjelleti mäkke sööstes. Kõik reisijad hukkusid. Nende traagiliste õnnetuste tagajärjel ehitati Barentsburgi väike puust vene ortodoksi kirik. Kuigi kirikuõpetajat kaevurite seas ei ole.
Barentsburgi kaevurid saavad palka rublades umbes 100-200 Eurot kuus. Palk ei ole suur, aga igal juhul parem kui kodus Venemaal või Ukrainas. Lepingu järgi on töötajatel 4 kuu pikkune palgaline puhkus.
Sularaha Barentsburgis praegu üldse ei kasutata. Töötajad saavad palga alles siis kui nende kahe aastane tööleping lõppeb.
Kaevamistöödega tegelev firma peab üleval päris suurt sööklat, haiglat, kooli ja lasteaeda, lisaks sellele veel mitmekesist kultuuri- ja spordihoonet.
Barentsburgis tagavad toidu külluse isegi pimedatel talvekuudel üle 600 sea ja sama arvu lehma. Klaasseinadega ja -katusega kasvuhoone on päris hämmastama panev nähtus arktilises pimeduses.
Neli korda aastas käib Barentsburgis toitu ja kõike muud eluks vajalikku toov alus. Nende laevadega tulevad ja lähevad ka sinna tööle tulevad ja töölt lahkuvad kaevurid. Kui keegi otsustab minna enne lepingu tähtaja lõppemist ära, peab ta ootama järgmist laeva või resima kalli helikopteriga kõigepealt Longyearbyenisse ja sealt lennukiga Tromskisse ning edasi Arhangelskisse.
Barentsburgile on omane arktiline loodus.
Passi pole vaja
Lisasissetulek barentsburglastele on turism. Kõrgmäestike keskvalitsus korraldab ühe päevaseid reise ja talvel ka mootorsaani sõite Longuearbyenist Barentsburgi. Vene linn Barentsburg asetseb Norra maastikul ja sellepärast sinna pääsemiseks ei ole vaja ei passi ega viisat. Barentsburgis on hotell, milles asetsevas baaris müüakse vene alkoholi ja -tooteid Norra kroonide eest. Hotelliga ühes hoones asetsevas postkontoris pannakse vene postkaartidele Norra postmarke. Norra juhtivat positsiooni ärides kinnitavad ka norrapärased liiklusmärgid. Tänava sildid ja teeviidad on aga vene keeles.
Barentsburgis kehtivad Norra seadused, aga politseid seal üldse ei eksisteeri. Kuritegevusel ei ole võimalik seal lokata, kuna kaevurite seas kõik tunnevad kõiki ja isegi sellist võimalust ei ole mõelda sellisele asjale.
Barentsburgis asetseb norralastele kuuluv kudumistöökoda. Kõrgmäestike maavanemale on venelased andnud avalduse kalatööstuse käivitamiseks.
Barentsburgis asetseb Vene Konsulaat, mille ees lehvib Vene valge-sini-punane kolmevärviline lipp. Konsul on Vene Välisministeeriumi ametnik, kelle ülesandeks on pidada häid suhteid Kõrgmäestike norralasest maavanemaga.
Maavanem Sysselmannen käib Barentsburgis helikopteriga üks kord nädalas Kõrgmäestike keskvalitsusest Longyearbyenist Vene konsuliga asju arutamas.
Tõlkis soome keelest Liisi Haavel.